Frente Revolucionária de Timor Leste Independente

DIRECÇÃO FAFC

Coordenador – Geral

Eng. Samuel Freitas

Vice CoordenadorGeral

Alexnadre Pinto

Contactos:

Samuel Freitas (00351-913892252)

e-mail : faf-coimbra@hotmail.com

Residência Universitária de Santiago, bl. 4, 3810-193, Aveiro, Portugal.


terça-feira, 23 de dezembro de 2008

KOMUNIKADU BA IMPRENSA

FRENTE REVOLUCIONÁRIA DO TIMOR-LESTE INDEPENDENTE
FRETILIN

KOMUNIKADO BA IMPRENSA
Dili, 17 Dezembru 2008

Tamba korupsaun sae makas liu mak nasaun Timor-Leste lakon fundus dollar juta ba juta hodi hatun kiak husi Governu Estadus Unidus nian, naranMCA (Millenium Challenge Account).
Millenium Challenge Corporation (ka MCC), neebe kaer MCA, hasai Timor-Leste husi lista rain hirak neebe kualifika atu hetan osan husi "assistensia kompaK" – osan barak tebe tebes atu halo investimentu atu hamenus kiak (
http://www.mcc.gov/press/releases/documents/release-121108-selection.php).
MCC nia desizaun nee sai depois de Transparensia Internasional publika sira nian relatoriu Kona ba Indise Persepsaun Korupsaun ba tinan 2008, neebe hatudu katak Timor-Leste iha Xanana Gusmao no AMP nia okos hamosu situasaun aat liu kona-ba nivel korupsaun iha mundu tomak (hare
http://www.transparency.org/policy_research/surveys_indices/cpi/2008).
Nune'e mos mos Representanti UNDP nian iha Timor-Leste, Sr. Finn Rieske Nielsen, konfirma katak tuir nia hanoin korupsaun aumenta iha Timor-Leste (Radio Timor-Leste, 10 Dezembru 2008).
Xefe Bankada Parlamentar FRETILIN nian, Sr. Aniceto Guterres dehan katak MCC hasai Timor-Leste husi programa MCC nian tamba korupsaun aumenta makas, inklui alegasaun barak neebe mosu kontra ministru bot sira iha governu de facto AMP nian.
"Primeira ves desde ita tama iha MCC nia programa iha tinan 2003, Timor-Leste la konsegue tama iha MCC ninia kriterius kona ba 'Kontrole ba Korupsaun'. Iha tinan ida nee Sr. Gusmao ninia governu mos la konsegue tama iha kriteriu kona ba 'Estadu de Direitu' no 'Efetividade Governu nian' ," Guterres tenik.
"Primeiru Ministru de facto Xanana Gusmao nia promessa beibeik atu lita hasoru korupsaun sai fail anedota ida iha ohin loron.
"Publiku no media tomak sei husu nafatin perguntas kona ba PM Gusmao ninia hahalok rasik, liliu kona ba sosa fos ho folin juta US$14 neebe entrega deit ba ninia maluk husi CNRT Sr. Germano da Silva."
Sr. Guterres mos ezije ba PM de facto Xanana atu demiti Ministra Justisa, Lucia Lobato, neebe hetan alegasaun korupsaun seriu iha media hasoru nia tanba nia labele kaer hela pasta justisa enkuantu investigasaun lao hela.
Sr. Guterres dehan katak governu uluk FRETILIN nian halo atu Timor-Leste bele kualifika atu hetan osan husi 'assistensia kompac' MCC nian iha 2004, maibe tamba krize 2006 prosessu atu hetan osan nee atraza to'o eis Primeiru Ministru Dr. Mari Alkatiri resigna a'an.
"Governu FRETILIN hetan rekonesimentu internasional tanba sira iha transperensia makas ba gestaun ekonomia no finansas nian no tanba harii sistema hasoru korupsaun forte. Buat hirak nee mak kriteriu atu hetan osan husi MCA," nia dehan.
"Maibe dpois de eleisaun iha 2007, korupsaun sai makas no ema hotuhotu kolian kona ba ida nee. Ami hatene katak bainhira diretores MCC nian mai visita Timor-Leste iha fulan Agostu 2008 hodi halo avaliasaun ba ita, emprezariu nasional bot ida hatete sai ba sira katak korupsaun agora makas liu iha AMP nia governsaun laran.
"Emprezariu nee apoiante bot PSD nian, aliadu ida iha governu de factu AMP nian.
"Governu Gusmao nian halau hela revisaun kona ba lei anti-korupsaun no atu harii Komissaun Anti-Korupsaun. FRETILIN la mos hanoin katak lei anti-korupsaun ida neebe forte liu presiza duni, maibe komissaun foun ida laos solusaun ba moras korupsaun iha ita nia rain.
"Ami hanoin katak diak liu aumenta rekursus no formasaun ba Provedoria Direitus Umanus no Justisa nian, Ministeriu Publiku no Tribunais. Ida ne mak diak liu atu loke dalan ba luta hasoru korupsaun.
"Ami hare katak Presidenti Republika mos konkorda, tanba ida nee mak nia dehan ba parlamentu nasional iha loron bot mundial direitus umanus nian iha 9 Dezembru 2008, bainhira nia afirma dehan nia la fiar "katak parlamentu bele hetan ema nain 5 neebe la iha ligasaun politika no independenti los atu tama iha komissaun anti korupsaun ida'."
Sr. Guterres dehan katak PM Gusmao to'o ohin loron seidauk haruka ba Provedor Direitus Umanus no Justisa, deklarasaun de bens neebe nia hatete sai iha ninia intervensaun bainhira nia simu tomada de posse iha tinan kotuk, katak nia sei haruka ba Provedor iha semana ida nia laran.
"Ida nee ezemplu ida tan atu hatudu ba ita hotu katak nia koalia buat ida kona ba korupsaun maibe nia halo fail buat seluk, tuir neebe hodi lori MCC atu lakon konfiansa mos, no hodi lori Timor-Leste lakon osan bot husi MCC," Guterres tatoli.
"Desizaun husi MCC ne'e mosu hanesan sinu atu fanu ami nia maluk AMP sira iha parlamentu neebe ikus mai fiar makas katak 'MCC sei mai' hanesa Presidenti Parlamentu mos dehan. Ami iha Bankada FRETILIN husu bot ba sira atu servisu besik liu ho ami, ho sosiedade sivil no Provedor atu aprova lei anti-korupsaun ida neebe efetivu liu atu luta hasoru korupsaun.

Hakarak ta'an informasaun, bele dere ba: Deputadu José Teixeira +670 728 7080