Frente Revolucionária de Timor Leste Independente

DIRECÇÃO FAFC

Coordenador – Geral

Eng. Samuel Freitas

Vice CoordenadorGeral

Alexnadre Pinto

Contactos:

Samuel Freitas (00351-913892252)

e-mail : faf-coimbra@hotmail.com

Residência Universitária de Santiago, bl. 4, 3810-193, Aveiro, Portugal.


segunda-feira, 4 de maio de 2009

DEKLARASAUN POLITIKA


BANCADA PARLAMENTAR DA FRETILIN
4 Maio, 2009

Sr. Presidenti Parlamento Nasional,
Illustres Deputadus.

Iha semana kotuk polemica bo’ot mosu iha media nasional nointernasional, maibe ida nee polemica ida neebe ba Bankada FRETILINmosu kleur ona.

Iha loron 24 April 2009, Jornal Tempo Semanal publika iha sira nia website dokumentus balun kona ba osan bo’ot tetebes neebe assesores“internasionais” simu atu mai servisu iha ministeriu finansas governu RDTL nian, neebe tutela husi Sra. Emilia Pires.

Dokumentus hirak neeba mak bankada FRETILIN ezigi husi governu, desde Junhu 2008 bainhira Bankada FRETILIN hatama rekerimentu iha Uma Fukun nee tuir regimentu haruka. Rekerimentuneebe tama iha meza Uma Fukun nee nian, ezigi detalahas kona ba kontratus ba assessores hotu iha Ministeriu Finansas, tamba bankada FRETILIN no bankada seluk hetan keixas barak husi ema iha ministeriuida neebe dehan katak iha neeba nakonu ho “internasaionais”, liliu“internasionais Timor oan”.

Maske rekerimentu nee, ezigensia durante debate orsamentu geral estadu2009 nian, no dalan barak iha komunikadu imprensa, bankada FRETILINseidauk simu nem liafuan ida husi Governu de facto to’o ohin loron.

Iha loron 15 Abril 2009 bankada FRETILIN hakerek ba Banku Mundial no Ausaid husu kopias dokumentus no detalhas kona ba Banku Mundial niaporjectu neebe selu assesores internasionais iha Ministeriu Finansas.Tuir mai iha reuniaun ida ho nian Deputadu Francisco Branco, Banku Mundial nia representanti iha Timor-Leste dehan katak sira laiha dokumkentus hirak neebe bankada FRETILIN husu, no katak lolos ida neetenke ezigi husi governu RDTL nian neebe iha responsabilidade kona ba implementasaun projectu ida nee.

Projectu nee ho naran Projetu Harii Kapasidade iha Gestaun Finansa Publiku nian ka PFMCBP (iha Ingles: Public Finance Management CapacityBuilding Program).Maibe la kleur depois ami husu, dokumentus mosu iha internet, liu husiTempo Semanal nia website. Dokumentus hirak neeba halo mundu tomak hakfodak.Depois iha loron 25 Abril 2009, jornal seminal Australia nian, “TheWeekend Australian” mos publika artigu ida neeba inklui entrevista hoMinistra Finansas de facto no assesores balun.

Dokumentus hirak neebe mosu ba publiku iha publikasaun hirak nee mosuhusi Ministeriu rasik. (Ami dehan ida nee tamba Banku Mundial hatete klaru ba FRETILIN katak sira la iha dokumentus hirak nee no ami tenke husu ba governu atu hetan hirak nee).

Dokumentus hirak neebe publika halo ita hakfodak no preokupa makas tamba:

1. Primeiru ho salariu bo’ot tebetebes to lalehan neebe ema“internasionais asli” no “Timorenses internasionais” hetan,

2. Segundu, oinsa Ministra rasik hodi abusa projectu ida nee atu foservisu ba belun neebe kualifikasoens la iha no expereinsia laek liu,

3. Terseiru, ho Ministra Finansas de facto nia attitude kona ba assuntu seriu neebe ba ami iha indikasaun KKN makas duni (liliu nepotismu, konkalikon fo atu fo servisu no benefisiu bo’ot ba belun diak),

4. Kuartu, ho attitude Ministra de facto hatudu defende salariu a’astebetebes enkuantu desvaloriza funsionarius Timor oan sira neebeservisu makas desde 2002 iha Ministeriu Finansas no fatin seluk.

Kona ba Salarius Bo’ot to’o lalehan:

Bankada FRETILIN atu tatoli tuir mai detalhus balun neebe halo ema barak hakfodak ho lalaok no hahalok Ministra Finansas de facto nian.Bankada FRETILIN tatoli buat hirak nee ho dadus neebe hetan iha Jornal Tempo Semanal no iha The Weekend Australia deit tamba ida nee deit mak publiku iha ona assesu to’o ohin loron, tamba governu de facto ida nee nega assesu ba dokumentus hirak nee.

Agora mak ita hatene tamba sa mak nia subar dokumentus nee. Tamba Ministra mos hatene katak nia bele moi liu karik. Halo nia tenkeexplika lalaok no hahalok neebe klaramente nakonu ho KKN. Iha tempu ida neebe iha mundu tomak, iha rain hotu, ema hotu kestiona nohatu’un, iha Timor-Leste oin seluk fali, sae sae ba bebeik. Ita iha nee tenke iha kuidadu makas katk ita nia rain la sae ba sae ba bebeik, liliu ba ema neebe assesores deit no laos funsionariu, no ladun kleur sei lao ba deit no kapasidade la passa ba ema ida. Nee mak esperiensia.

Ita hare tuir jornal Tempo nia hakerek hanesan tuir mai:

1. Sidadaun Australiana, John Michael Peachy, asesór ba reforma servisu aprovizionamentu ho totál vensimentu US$215,153.00 ba ninia tempu de servisu tinan ida nia laran hahú husi 27/10/08-27/10/09 maibé iha realidade mosu alegasaun barak ba prosesu tenderizasaun ihaaprovizionamentu sentrál nune'e mós iha parte aprovizionamentu desentralizada ministériu sira seluk. “Governu Austrália, Banku Mundiál ho komunidade internasionál hatene barak kona korrupsaun tanba sira nia konselleiru sira maka fasilita lala'ok ne'e, maibé sira nafatin hanesan de'it. Saida maka ema selu taxa na'in iha Austrália no nasaun sira seluk nia hanoin kona lala'ok laek ne'e?,”Augusto X. DC.Costa ko'alia ho ton husu. Programa PFMCBP ne’e halo knaar importante hodi prevensaun, deskobre no hamate korrupsaun. Buat ne'ebé mosu aparentemente husi alegasaun kona ba korrupsaun ne’e buras ba beibeik no nia númeru la kuran iha Timor-Leste.

2. Rodney Lewis, asesór jurídiku senior, iha kontratu atu servisu loron 414 – atu simu US$ 588,373. Ema nee konesidu hanesan belun Ministra nian husi Sydney Austrália no ho Cônsul Geral iha Sydney, nobo’ot seluk tan iha Timor-Leste.

3. Michael Francino, asesor ba planeamentu no jestaun finansas, iha kontratu atu serbisu loron 260 (loron 60 ne'ebé nia neim presiza helaiha Timor-Leste) – ho vensimentu US$ 589,449. Michael uluk iha tempu UNTAET ninia mós servisu ona iha Dili. Tuir fonte s jornál dehan katakbelun di'ak mós Ministra ninia no iha momentu sira rua ministra halo aprezentasaun ba paper ida hamutuk iha universitáriu ida iha New York.

4. Franses Sekandi, asesór jurídiku senior iha kontratu atu servisu loron 272 – ho saláriu US$ 424,427. Saida mak sira halo iha lutakontra korrupsaun? To’o ohin loron konsultan lubun iha ministériu finansas mak simu ona sira nia saláriu liu millaun ba millaun dollares hodi selu sira nia asesorial folin aas tebe-tebes ne'e.

5. Fo kontratu ho saláriu US$ 24,000 durante serbisu loron 90 ba MariaGlória do Castro Hall nu'udar espesialista ba servisu administrasaun nian, no tuir mai hetan tan kontratu ida nu’udar asesór ba bein s no propriedade ho saláriu US$ 204,986 ba fulan 18.

6. Presidente Partidu Republikana iha Timor Leste João Mariano Saldanha hanesan sidadaun Portugés, hela iha Kalifórnia street, kuluhun, Dili, Timor Leste, daudaun ne'e halo kna'ar hanesan asesór aasliu jestaun ba diretór jerál ministériu Finansas ninian iha fulan sanulu resin rua de'it hetan vensimentu husi Banku Mundiál ho totálUS$ 154,525.00.

Ida nee hakerek itoan deit kona ba rekrutamentu assesores“internasionais”, “internasionais asli” no mos “internasionais Timoroan”. Ami mos kestiona buat hirak neebe Jornal Tempo kestiona.

Maibe ita hare, katak osan bo’ot la kuran KKN iha Ministeiur Finansas.Depois de “reformas” barak, depois de perseguisaun politika barak kontra ema neebe sira identifika nudar FRETILIN nia ema, Ministeiur nee agora ita bele dehan a’at liu. Balun hateten mai ami katak agora dadaun ministeriu nee atu rahun, sentralisadu liu, sentralisadu liu iha ema “internasional” neebe manan salariu bo’ot liu teb-tebes sira nia liman. Depois de osan nee la iha ona halo nusa? Sira hela ka? Sira la hela ona.

Hanesan S.E. Sr. Mario Carrascalao neebe tau matan ba KKN iha governude facto ne nia laran dehan, Ministeiru Finansas mak nakonu liu ho KKN, no sira mos sentralisadu liu. Depois de simu, Ministeriu ida neebe uluk lao ho diak, agora sai a’at liu. Nee mak realidade. Ita hare, grupu ida deit mak kaer hotu, raut osan tomak no Timor oan sira simu deit kritikas no internasional sira mak fo orden ba sira deit.

Ita hare iha entrevista hirak liu ba Ministra Finansas de factodesvaloriza Timor oan sira neebe servisu iha Finansas husi kleur noneebe barak liu mak manan deit 1-5 persentu ema internasional siranian mak simu todan, liliu bainhira Ministra de facto ida nee liu tihaona no fila ba rain liur hanesan nia dehan dalan barak ba ema. Hanesan assesores sira barak mos halo nune’e.

Ministra dehan, bainhira buka justifikasaun, katak bainhira nia tama iha finansas, ministeriu nee rahun no kapasidade la iha. BankadaFRETILIN la simu ida nee, tamba ema oioin iha Ministeriu nia laran hatene katak sira harii sistema finansas no administrasaun neebe lau dadaun no sei lau aban bainrua. Harii sistema assesoria no contabilidade ida neebe entrega ba Ministra de factu fundu mina rai ida neebe hetan osan barak los atu sira bele halo sira nia orsamentu illegal no inkonstitusional hanesan iha tinan 2008. Atu fo kontratuliu US$14 milloens ba maluk sira, no carta creditu ba Ministra balun nia lain. Atu buka halo nakar ho tender hanesan ho tratores dadaun neebe Sr. Mario Carrascalao haruka taka no loke fali tender foun tanba konkalikon ona atu fo ba maluk.

Sra. Ministra de facto dehan katak tamba assesores sira nee mak iha kresimentu ekonomiku to’o 12.3%. Nee mak assesores milagrosos duni, maibe ami la fiar nem simu, tamba laos sira mak halo servisu mesak, se halo duni, iha Timor oan barak los neebe servisu ezekuta orsamentu geral estadu, laos ema itoan liu nee deit. Iha 2000-2001 Timor-Lestemos hetan kresimentu ekonomiku to’o 18% liu, maibe ida nee la sustentavel. Ohin loron hanesan deit.

Ami husu Timor ba oan sira iha Ministeriu, kestiona Senhora Ministrade facto kona ba ida nee, no ezigi valor imi nian. Ezigi mos ministra de facto nee halau nia knaar ho transparensia liu tan, no loke ba parlamentu no ba Povu detalhus barak liu tan kona ba kontratus ba assesores, husi osan doadores sira nian no mos OGE nia osan. Subar saida? Husu ba.

Husu ba liliu tamba sa mak ema ho kualifikasaun akedemiku no esperiensia laek hetan fali servisu ho orsamentu bo’ot tebetebes to’olalehan? Sira manan to’o dalan atus ida liu imi barak. Husu kona baida neebe simu salariu liu US$210,000 ba tinan ida, no ida seluk neebe simu salariu hanesan atu servisu deit tinan ida ho balun, maske siranain rua seidauk remata sira nia estudus universitarius, seidauk sarjana ba buat ida. Hetan fatin tamba sa? Hetan fatin depois de,tuir informasaun iha jornais hirak nee, Ministra nia ema konfiansa makhili, Ministra mak rekomenda ofisialmente ba Banku Mundial ho salariu bo’ot nee, no ikus mae assina sira nia kontratu.

Bankada FRETILIN dehan klaru, tuir ami nia hare Sra Ministra de factomanipula prosesu atu hatama nia belun diak sira. Ministra mak halo buat hotu iha prosesu laran atu fo kontratu. Nee Sra. Ministra defacto indikasaun makas katak iha KKN.Iha entrevista jornal Tempo Semanal, nia desafia ba se se deit, sei iha provas hatudu. Provas mak nee Sra. Ministra de facto.

Bankada FRETILIN no ema barak mos husu, iha prosessu nee tomak Sra.Ministra hakerek ba Banku Mundial deklara katak ita iha konflitu interesse tamba belun diak mak tuir konkursu ba fatin iha ita nia ministeriu, neebe ita deit mak determina se ema nee hetan rekomendasaun ka lae? Se iha deklarasaun konflitu de interesse entaun entrega lae mai ami atu ami labele akuza ita arbiru deit.

Tuir informasaun neebe Jornal Tempo publika iha Jornal no mos ihainternet, MF mak kontrola porsesu tomak. Nia mak responsavel, no foservisu ba belun. Ita bo’ot mak lau kontra prosedimentus Banku Mundial nian rasik, no nia mak taka dalan ba Bankada FRETILIN no Povuatu bele fiskaliza ministeriu nia hahalok no lalaok a’at. Maibe agora labele subar tan, no hanesan deputadu Rui Menezes ezigi iha semana kotuk, tempu to’o ona Ministra mai hatan iha parlamentu.

Bankada FRETILIN sei hatama rekerimentu ida tuir regimentu neebe espesifiku kona ba lalaok rekrutamentu hirak neebe mosu iha media, no neebe ami temi foin dadauk. Pelo menos governu de facto tenke loke dokumentus hotu ba parlamentu no Ministra tenke mai hatan iha Uma Fukun.

Obrigadu wain Sr. Presidenti.