Frente Revolucionária de Timor Leste Independente

DIRECÇÃO FAFC

Coordenador – Geral

Eng. Samuel Freitas

Vice CoordenadorGeral

Alexnadre Pinto

Contactos:

Samuel Freitas (00351-913892252)

e-mail : faf-coimbra@hotmail.com

Residência Universitária de Santiago, bl. 4, 3810-193, Aveiro, Portugal.


segunda-feira, 11 de maio de 2009

XEFE BANKADA FRETILIN (DR. ANICETO GUTERRES)


DEKLARASAUN POLITIKA
BANKADA FRETILIN

Loron 11, fulan Maiu, tinan 2009

Sr. Presidenti Parlamentu Nasional,
Ilustres deputadus,
Povo Maubere tomak.

Iha semana kotuk bankada FRETILIN foti kestaun salariu bo’ot assesores sira nian, no rekrutamentu assesores “Timor oan inernasional sira” iha Ministeriu Finansas.

Deklarasaun politika neebe hetan apoiu husi besik bankada hotu, no besik ema hotu neebe koalia mak ezigi katak de facto Ministra Finansas tenke mai parlamentu lalais atu esklarese kestaun salarius bo’ot, duvidas kona ba rekrutamentu no alegasaun neebe mosu bebeik kona ba korrupsaun iha Ministeriu Finansas.

Iha loron 24 Abril 2009, Vise Primieru Ministru de facto Eng. Mario Carrascalao dehan ba jornal Timor Post, katak ministeriu finansias mak iha indikasaun KKN barak liu ministeriu seluk iha governu nee nia laran.

Ba ami, rekrutamentu assesores nee hatudu duni katak indikasaun KKN bele to’o iha nivel a’as liu, to’o ministra rasik, tamba ita hare Ministra Finansas rasik usa projetu harii capasidade banku mundial nian atu hatama nia belun diak barak ba servisu ho salariu bo’ot tebe-tebes.

Ita hotu hare ona katak Timor oan neebe hetan servisu nudar assessor internasional bele simu US$11,000 fula fulan, maibe bele sae makas to’o iha kazu Ministra nia belun ida neebe sai nudar nia assesora ba ligasaun ho parlamentu nasional, neebe simu liu US$16,000 fula fulan, maske nunka sarjana ba buat ida no experiensia nudar ema professional la iha liu. Ita hare mos katak ema kualifikadu liu la hetan fatin. Maske iha concursu duni, ita hare concursu nee nakonu ho duvidas no la seriu.

Tuir ami nia hare, concursu hirak nee tenke hetan investigasaun klean no transparenti husi banku mundial nia prosedimentus internus.

Bankada FRETILIN sei ezigi ofisialmente, nudar representativus demkoratiku Povu Timor-Leste nian, nudar partidu neebe manan eleisaun 2007 nian, ba Banku Mundial atu loke investigasaun klean no transparenti tuir sira nia direitu iha akordu neebe assina ho governu RDTL nian ba projetu ida nee, no ezigi sira fo sai resultadus ba parlamentu nasional no ba publiku.

Ba Banku Mundial bankada FRETILIN hakarak dehan klaramente: Parlamentu Nasional mos orgaun soberania ida no diak liu ita bo’ot sira respeita ami nia knaar nudar representante Povu nian iha estadu ida nee. Bankada FRETILIN desapontadu liu tamba maske assuntu ida nee importante no Timor oan barak mak preokupa, la iha indikasaun ruma katak ministra finansas iha intensaun ruma atu mosu iha uma fukun ida nee atu esklarese assuntus importante ba publiku Timor-Leste nian.

Ba maluk AMP sira neebe apoia Bankada FRETILIN nia deklarasaun politika iha semana kotuk, maluk sira neebe mos ezigi dalan rua katak Ministra Finansas tenke mai iha uma fukun esklarese kestoens hirak neebe mosu, agora mak ita hotu bele hare momos katak tuir Governu ida nee, ita laiha importansia duni. Sei ita importante entaun tamba sa mak sira seidauk mosu ka tamba sa mak sira seidauk fo importansia ruma kona ba kestoens hirak nee. Atitude ida nee baibain ona.

Hanesan ita hare, ministra finansas defende deit salariu bo’ot no nia assesores nudar assesores milagrosos, neebe noa deklara ho fiar bo’ot katak sira kontribui makas liu ema seluk atu hasai kresimentu ekonomiku. Ita sei hare. Bankada FRETILIN agora dadaun prepara dadus neebe hatudu katak maske assesores ho salariu bo’ot reseitas ba estadu la sae ho proporsionalidade. Ita sei hare katak reseitas sae tanba importasaun neebe tama iha Timor-Leste mak barak.
Bankada FRETILIN sei apresenta estudu ida kona ba assesores sira nia efetividade dalan barak mak la iha. Por ezemplu bankada FRETILIN husu, oinsa mak assesora ligasaun parlamentar ba ministra bele hasai kresimentu ekonomiku? Ami seidauk hare assesora ida nee iha uma fukun nee cada plenaria. Ohin iha neebe? La iha. Ligasaun diak tebe-tebes, no tamba nee karik mak ministra la mosu no ita hotu seidauk hatene bainhira mak nia sei mosu iha uma fukun ida nee.

Semana liu ba, iha loron 7 Maiu, Bancada FRETILIN hakerek ba Prokuradora jeral Republika nian, Sra. Dra. Ana Pessoa, husu Ministeriu Publiku investiga deklarasoens neebe mosu husi Sr. Graham Daniel, Assessor Internasional, Ministeriu Finansas, Governu RDTL iha jornal “The Weekend Australian”, loron 25 Abril 2009 katak “ema korruptu bo’ot sira” mak halo vingansa ba nia bainhira foti kestaun iha uma fukun kona ba nia.

Iha artigu ida nee, neebe kestiona makas valor ba Timor-Leste kona ba salariu bo’ot tebe-tebes neebe assessor internasional sira simu atu halau sira nia knaar iha Ministeriu Finansas, hetan mos entrevista ho Sr. Graham Daniels, nudar assessor ida neebe mos simu vensimentu bo’ot. Artigu nee refere mos ba Governu nia deklarasaun katak partidu opozisaun balun mak hamoi Sr. Graham Daniel iha Parlamentu. Ida nee implika fali katak FRETILIN mak halo perseguisaun ka vingansa ruma ba Sr. ida nee.

FRETILIN rejeita totalmente implikasaun ida nee. Bankada FRETILIN hakarak esklarese laos partidu opozisaun mak foti Senhor ida nee nia naran molok 25 Abril 2009, maibe Deputadu PD ida mak foti Senhor nee nia naran. Se hamoi nia laos opozisaun mak hamoi. Maibe, Bancada FRETILIN preokupa liu ba deklarasaun ida husi Sr.Daniel neebe hakerek iha artigu nee, neebe nia dehan katak: “ ‘Ida nee vendetta (vingansa) contra hau husi ema korruptu bo’ot sira’, nia dehan. Nia lakoi fo sai se’e mak iha buat nee nia kotuk.”

Bankada FRETILIN iha preokupasaun katak Sr. Daniel iha duni informasaun importante tebe-tebes kona ba KKN, maibe neebe ita hotu lahatene se nia fo sai ona no sei iha investigasaun ruma iha porsesu nia laran ona. Ita la hatene sei nia informa ona ka lae ba nia xefe ministra finansas kona ba “ema korruptu bo’ot sira nee”. Maibe buat ida mak klaru, ita hotu seidauk rona katak nia ministra finansas loke investigasaun ruma kona ba nia alegasaun kona ba ema korruptu sira nee.

Tamba nee mak bancada FRETILIN hakerek ba PJR, husu atu buka informasaun husi Senhor ida nee. Bancada FRETILIN la hatene sei investigasaun ruma hahu ona kona ba‘ema korruptu bo’ot sira’ neebe Sr. Daniel refere, maibe hakarak ‘ema korruptu bo’ot sira’ neebe nia refere hetan investigasaun no prosesu sei iha duni indikasoens hahalok krime ruma.Tuir bankada FRETILIN nia hanoin, importante atu foti deklarasaun sasin formalmente husi Senhor ida nee tamba nia kontratu bele remata no nia fila ba nia rain no provas importante kona ba KKN bele lakon mos.

Tuir bankada FRETILIN nia investigasaun, assesores internasionais barak mak iha konesimentu kona ba potensia KKN iha ministeriu balun,maibe sira la iha dalan atu bele informa sem hetan prejuizu bo’ot.Tamba dalan barak, Ministru ka Ministra mak desidi sei assesores nia kontratu bele renova ka lae. Sei sira foti kestaun neebe la diak ba membru governu ruma enatun nia kontratu bele hakotu kedas. Ita hare deit ba tentativas neebe Governu nia elementus halo iha Konselhu Superior Majistratura nian kontra juiz ida neebe halo desizaun kontra governu, neebe ikus liu Tirbunal dehan viola lei neebe vigora.Iha parlamentu nasional mos assesores neebe fo opiniaun sala mos hetan sira nia kontratu hakotu kedas.

Bankada FRETILIN hakarak fo koragem ba assesores sira neebe independenti no professional, ita bo’ot sira lalika tauk buat ruma bainhira halo keixa ofisial ba ministeriu publiku ka mai parlamentu nasional. Sei la iha prejuizu ida ba ita bo’ot sira tamba ita bo’ot sira luta hasoru KKN iha rain ida nee. Maibe ami mos avisa ba assesores sira neebe halo deit tuir ministru,ministra, vise ministru ka secretariu estadu nia hakarak: ita bo’ot sira sei la hetan immunidade bainhira envolve iha KKN ka buka taka KKN ruma. Nee ami garante ba ita bo’ot sira.

Sr. Presidenti, bankada FRETILIN liu deklarasaun politika ida nee dalan ida tan halo rekerimentu ofisial ba:
1. Lista assesores nasionais no internasionais iha Ministeriu Finansas;
2. Kopia sira nia kontratu hotu;
3. Kopia dokumentus kona ba sira nia rekrutamentu;
4. Detalhas kona ba osan hirak mak sira simu fula fulan;
5. Ministra Finansas de facto tenke mai iha uma fukun esklarese assuntus barak neebe mosu iha nee kona ba lalaok no hahalok iha nia ministeriu.

Sr. Presidenti, kestaun ida nee laos foun. Governu nia komportamentu kona kestaun hatudu momos katak governo ida nee la iha respeitu ba deputadus nudar representante Povu Timor-Leste nian, no nunee la iha respeitu ba Povu Timor-Leste.

Obrigadu wain.
Xefe Bankada FRETILIN

(Ba informasaun seluk dere ba Sr. Aniceto Guterres 723 8569)