Frente Revolucionária de Timor Leste Independente

DIRECÇÃO FAFC

Coordenador – Geral

Eng. Samuel Freitas

Vice CoordenadorGeral

Alexnadre Pinto

Contactos:

Samuel Freitas (00351-913892252)

e-mail : faf-coimbra@hotmail.com

Residência Universitária de Santiago, bl. 4, 3810-193, Aveiro, Portugal.


terça-feira, 26 de maio de 2009

DEKLARASAUN POLITIKA

FRETILIN
FRENTE REVOLUCIONÁRIA DO TIMOR-LESTE INDEPENDENTE
BANCADA PARLAMENTAR II LEGISLATURA

Uma Fukun,
Dili, Loron 26, Fulan Maiu 2009

Sr. Presidenti,
Illustres deputadus,
Maluk sira hotu neebe akompanha plenaria ohin dader,
Povo Maubere

Ohin dader bancada FRETILIN hakarak tatoli hahalok Ministra Finansas de facto Sra. Drª Emilia Pires nian kona ba Projetu Harii Kapasidade ba Gestaun Finansas Publikas neebe finansiadu husi Banku Mundial no parseirus desenvolvimentu balun hanesan Australia, Uniaun Europeia, Noruega no Irlandia. Hahalok neebe hatudu katak Ministra Finansas de facto hodi aprova informasaun, hakerek rekomendasaun no assina contratu ho informasaun neebe falsu atu buka dalan ba nia belun nain rua bele hetan servisu iha nia kantor nudar assessoras internasionais ba nian ho salariu bot tebetebes maske sira la iha kualifikasaun neebe ezigi iha TOR ba posisaun hirak nee. Bancada FRETILIN hetan dadus katak Ministra Finansas de facto halo duni buat hirak nee mai documentus kontratu rasik neebe Sra. Ministra assina ho belun nain rua nee. Dokumentus kontratu hirak nee bancada FRETILIN hetan husi internet tanba publika ida nee.

Tuir lolos bancada FRETILIN no maluk deputadu hotu hetan dokumentus hirak nee liu husi Governu tanba bancada FRETILIN ezigi dadus hirak nee dalan barak ona, hahu ho rekerimentu iha Junu 2008. Maibe desde Junu 2008 deputadus sira la hetan dokumentus hirak nee no la hetan esplikasaun ruma husi governu tanba sa mak seidauk hatan ba rekerimentu ka labele fo.

Maibe agora mak bancada FRETILIN no maluk seluk iha oportunidade hare dokumentus balun, liliu kontratu rua neebe temi mak ita hotu bele hare tanba sa mak Ministra de facto tauk atu fo sai dokumentus hirak neebe bancada FRETILIN ezigi hodi uluk kedas ka atu mai uma fukun ida nee hodi esplika. Tanba hatudu hahalok sala husi Ministra neebe sei iha implikasoens legais ba Ministra no estadu Timor-Leste rasik.

Governu de facto nia hahalok ida neebe lakoi mai hatan ba deputadus iha parlamentu nasional depois de rekerimentu ofisial tuir regimento haruka ona ba sira, nee hatudu hanoin ida neebe sala ona, hatudu katak Governu la konsidera ona representantes Povo Timor-Leste, Povo Maubere nian iha uma fukun ida nee. Governu la respeita knaar parlamentu nasional nian nudar fiskalizador ba governu no administrasaun publika tuir constituisaun. La respeita duni Povo Timor-Leste.

Tanba sa mak em vez de mai iha uma fukun hatan, ba halo fali konferensia imprensa? Foti informasaun la hun la dikin, fo sai informasaun neebe la iha detalhus, halo akuzasoens neebe la espesifiku, neebe generailsadu deit, soi ba publiku atu halo publiku konfusu tan. Hanesan soi rai rahun ba sira nia matan, maibe la hatan ba kestoens neebe relevante no neebe Povo barak preokupa kona ba assessors internasionais iha ministeriu finansas.

Maibe bancada FRETILIN no deputadu husi partidu seluk lamenta liliu mak hahalok hanesan nee la fo oportunidade atu ita nudar orgaun soberania bele halau diskusaun iha fatin neebe apropriadu hanesan iha uma fukun ho calma, dignidade no maturidade politika.

Iha loron 19 Julhu 2008 Ministra Finansas de facto rasik assina kontratu ida ho belun no maluk Timor oan ida neebe nia konese husi Australia fo fatin servisu iha nia kantor nudar Assessora Espesial Ligasaun ho Parlamentu ba Ministra, tuir neebe fo servisu ba nia hodi 16 Julhu 2008 to’o 15 Julhu 2009. Kontratu nee fo salariu ba nia ho montante DOLLAR ATUS RUA SANULU RESIN SIA RIHUN, ATUS HITU NEEN NULU RESIN LIMA (US$219,765).

Iha pagina 6 kontratu nee hakerek momos katak Ministra nia belun nee iha “KUALIFIKASOENS NO KOMPETENSIA” hanesan tuir mai: “A. KOMPETENSIA TEKNIKA : Grau Universidade nian iha relasoens publikas, jornalismu, publisidade, komunikasaun business ka iha area neebe iha relasaun ho ida nee.”

Realidade mak ida nee, Senhora belun Ministra de facto nee nian la iha “Grau Universitariu”, laos sarjana ba nem area ida nee nem area seluk. Nia la remata nia estudus kona ba jornalismu.

Tuir bancada FRETILIN nia informasaun neebe simu husi Banku Mundial nia dokumentus prosedimentus rasik ita hatene mos katak tuir akordu neebe assina entre Governu RDTL ho Banku Project Implementation Office labele desidi rasik atu fo ka la fo posisaun ida ba Senhora ida nee maibe tenke hetan rekomendasaun ka autorizasaun husi Ministra rasik. Se Ministra assina kontratu entaun nia approva ona senhora nee nudar kandidatu. Maibe molok ida nee mos tenke iha TOR ida. Tuir bancada FRETILIN nia peskisa TOR iha duni no hakerek ezatamente hanesan hakerek iha kontratu.

Bancada FRETILIN kestiona mak ida: la iha duvida Ministra la hatene senhora nee la iha kualifikasoens tuir TOR no neebe nia rasik assina iha Kontratu laran. Entaun tanba sa mak nia assina no molok assina aturiza nia hetan kontratu? Ba bancada FRETILIN esplikasaun mak ida deit, nee resultadu KONKALIKON deit no actu ida neebe calculadu husi Ministra atu evita regras Banku Mundial nian.

Banku Mundial la hare no la autoriza kontratu hirak nee tuir informasaun neebe bancada FRETILIN hetan no tanba nee la hatene katak iha duni iregularidades hirak nee. Bancada FRETILIN rona katak kontratu hanesan nee Ministra bele fo tuir akordu entre governu no Banku Mundial maibe Banku Mundial bele halo “revisaun depois” ka iha Ingles “Post Review”. Tuir informasaun ida nee mak banku Mundial halo dadaun ka foin remata halo. Sei Banku Mundial hetan katak ida nee iha irregularidade ka violasaun regras aporvisionamentu nian duni enatun sira iha direitu ezigi Governu Timor-Leste selu fali osan neebe sira selu sala. Nee signifika usa osan husi orsamentu geral estadu nian atu selu ba sala ida nee. Nee Povo nia osan mak nee. Se mak atu responsabiliza sei tenke selu duni husi orsamentu geral estadu nian?

Tanba nee mak bancada FRETILIN ezigi katak relatoriu sa sa deit neebe mosu husi Banku Mundial kona ba revisaun ida nee tenke sai publiku no tenke mai ba parlamentu no fahe ba deputadus hotu. To’o ona tempo atu lori transparensia ba kestaun ida nee.

Maibe laos deit kontratu ida nee. Iha kontratu ida tan neebe fo servisu ba belun ida seluk neebe iha kualifikasaun nudar Laboratory Technician maibe nia bele sai fali “Asset and Property Advisor” ka “Assessora ba bens no Propriedades” ba Ministra. Iha nia Kontratu neebe Ministra mak assina rasik hakerek katak lolos nia iha:

“Kualifikasoens no Esperiensia: Formasaun: Bachelorato ka mestrado iha administrasaun business nian, accounting, finansas, sosa no faan rai, administrasaun publika ka artes liberais no diploma ka sertifikasaun iha area hanesan.”

Maibe Senhora Ministra hatene, ema hotu hatene, katak nia belun senhora ida nee la iha formasaun, kualifikasaun ka espereinsia iha servisu hanesan nee, maibe fo nafatin servisu ida neebe nia simu iha nia liman fulafulan liu US$11,000 ba tinan ida ho balun, hahu 21 Maiu 2008 to’o Novembru 2009.

Dalan ida tan, bancada FRETILIN husu tanba sa mak fo kontratu, assina kontratu tuir informasaun neebe hakerek iha kontratu neebe klaramente falsu?

Kestoens hirak nee seriu tebetebes no iha implikasoens legais ba estaud Timor-Leste mos. Reputasaun estadu Timor-Leste nian ho doadores mos iha risku agora dadaun. Parlamentu Nasional tenke ezigi nafatin Ministra Finansas de facto mai hatan allegasoens neebe mosu.

Hanesan Senhor Presidenti Parlamentu rasik dehan iha jornal neebe publika iha segunda feira: “deputadus merese esplikasaun husi Ministra Finansas” kona ba kestaun ida nee. Bancada FRETILIN hatutan “Povo mos merese ida nee”.
Iha semana kotuk bancada FRETILIN ezigi ona Banku Mundial no doadores sira neebe selu osan ba fundu ida neebe harii no halau Projetu ida nee tenke halo auditoria externa independent ida ba porjetu ida nee.

Maibe depois de ezigensia ida nee, bancada FRETILIn hetan mos informasaun husi eis assessors internasionais balun neebe husu atu hare mos ba porjetus Banku Mundial nian iha Ministeriu saude no Ministeriu Edukasaun, tanba sira dehan iha problemas mos.
Parlamentu Nasional mak agora tenke assegura transparensia massima husi governu ba ita, ba Povo no ba doadores sira kona ba gestaun no hahalok iha projetus hirak nee.

Bancada FRETILIN hakarak hatete klaru katak to’o agora bancada FRETILIN la hetan indikasoens neebe lori ami ba hanoin katak Banku Mundial ka doadores ruma halo sala ruma kona ba kestaiun ida nee. Maibe klaru katak Ministra Finansas iha buat barak atu hatan no tenke hatan.

Agora dadaun Parlamentu Nasional iha knaar no responsabilidade ida neebe importante no urgent neebe ita tenke kaer metin: harii fali konfiansa doadores sira nian neebe agora dadaun nakdoko tanba escandalu ida nee.

Obrigadu wain.