Frente Revolucionária de Timor Leste Independente

DIRECÇÃO FAFC

Coordenador – Geral

Eng. Samuel Freitas

Vice CoordenadorGeral

Alexnadre Pinto

Contactos:

Samuel Freitas (00351-913892252)

e-mail : faf-coimbra@hotmail.com

Residência Universitária de Santiago, bl. 4, 3810-193, Aveiro, Portugal.


domingo, 26 de abril de 2009

Artigu husi: The Australian

“Enkuantu Timor oan husu hela esmola, assesores internasionais rau’ut nakonu.”
Paul Toohey 25 Abril, 2009
Artigu husi: The Australian

Ines Alemida ema ida neebe servisu fo apoiu imprensa iha Ministeriu Finansas Timor-Leste nian. Tinan dadaun nia sei manan osan bot liu nia Primeiru Ministru, Xanana Gusmao, neebe iha salariu basiku US$1,000 fula fulan ho US$500 subsidiu.

Sra. Almeida, ema ho nasionalidade mista Australia no Timor oan neebe moris dadaun iha Timor-Leste, Banku Mundial hare fali hanesan ema estrangeiru, no sira selu nian husi osan Banku Mundial nian no osan neebe nasaun balun fo hanesan grant ba Banku Mundial. Iha tinan 2008-2009 nia manan osan pakote ida ho salariu basiku US$182,400 no hetan fali US$41.365 ba viagems no osan moris loroloron, ho total neebe nia hetan mak US$219,765. Bainhira halo conversaun ba osan nee ba dolar Australia nian, hamutk sai $300,000. Kevin Rudd mana $330,000.

Jornal Weekend Australia hetan kontratu individual ba consultante balun neebe validu dadaun ema estranegiru ninian iha Ministeriu Finansas Timor-Leste nian. Sra. Almedia nia vensimentu kiik liu barak.

Eis Ministru Negosius Estrangeirus Alexander Downer dehan katak vensimentu consultante sira nee nian “moi la iha”, tamba Timor-Leste rain ida neebe kiak liu isa Asia, iha neebe nia povu liu 50 persent hetan deit US$1 iha loron ida.

Rodney Lewis nee eis kandidatu Partidu Liberal nian neebe servisu dalan ruma iha Timor-Leste no ruma iha liu. Tinan nee nia sei manan $341,623 atu servisu ba loron 271 nudar senior assessor juridico iha Ministeriu Finansas.

Sr. Lewis hetan mos $49,824 reimbolsu nia gastus no contingensia, ho pakote kontratu iha 2008-2009 total $391,447.

Maibe laos Sra. Almeida ka Sr. Lewis mak kestaun importante iha nee. Maibe Banku Mundial, neebe hamutuk ho Ministra Finansas Timor-Leste nian mak halo approvasaun ba consultarias extraordinariu hirak nee. Sra. Pires mak assina kontratus, neebe depois ba Banku Mundial atu bele hetan aprovasaun ikus liu.

Banku Mundial nia objetivu mak atu fo “assistensia financial no tekniku ba rain iha dalan desenvolvimentu iha mundu laran.”
Sr. Downer dehan katak UN nunca selu osan bot hanesan nee bainhira sira iha Timor-Leste no dadaun mos sira la selu.

“Nee moi la iha,” nia dehan. “Hirak nee programas assistensia nian; tamba nee mak osan ba to’o iha fatin neeba. Hau hakfodak tebetebes. Hau hatene salariu hirak nee no hau hatene hirak mak Un selu dadaun.

“Atu bele manan US$250,000 tintinan iha UN, ó tenke iha posto a’as liu iha estrutura UN nian. Adjuntu Sekretariu Geral UN nian ida make bele manan itoan bot liu US$300,000 tintinan. Hau kolia dadaun kona ba xefe departamentu assuntus politkus iha UN, ka zefe missaun manutensaun paz nian ruma, laos ema servisu apoiu imprensa ka assesores fianasas nian.”
Sr. Downer dehan katak UN halo ema barak la gosta molok Timor-Leste hetan independensia bainhira sira nian funsionarius lao ba lao mai iha “kareta diak mesak deit” no toba iha ro luxu. Agora vensimentu assessor sira nian hamosu “escandalobo’ot” ida.

“Osan neebe sira selu dadaun ita fiar labele,” nia dehan. “Osan hanesan nee bot liu osan neebe ministru governu Timor-Leste nian ida manan no ema itoan deit iha Timor-Leste mak bele manan deit to’o US$20,000 iha tinan ida nia laran. Buat hanesan nee mak bele hamosu problema ba rain ida neebe iha dalan desenvolvimentu hela. Trsite liu mak nee.”

Australiano ida seluk, Graham Daniel, iha kontratu fulan sanulu resin rua nudar senior assessor gestaun nian ba Ministra Finansas. Ba nia servisu loron 180 iha tinan 2008-2009 nia laran, sira selu nia US$236,160 ho mos US$60,361 kona ba reimbolsu nia gastus no contingensias, lori nia pakote to’o US$296,521.

Bainhira husu ba nia sei nia hanoin katak Timor oan hakfodak ba osan bot hirak mak nia manan sei sira hatene lia los kona ba ida nee, Sr, Daniel dehan: “Lolos sira labele hatene kona ba ida nee. Laos hau mak simu osan bot liu iha Timor. Ida nee hanesan osan neebe hau manan iha rain seluk. Hau nia kontratu bo’ot maibe iha ema balun neebe manan bo’ot liu hau.”

Governu Australia nudar rain ida neebe membru Banku Mundial nian halo kontribuisaun osan ba Banku, tuir neebe sira bele ka labele husu reimbolsu fila fali. Tuir lolos, sira fo osan bo’ot ba Banku tintinan. Hanesan exemplu ida, ha 2007-08 sira kontribui $388.8 millaun ba Banku Mundial nian Assosiasaun Desenvolvimentu Internacional.

Australia mos dalan ruma selu osan dalan ida deit ba Banku Mundial liu husi AusAid. Sira fo $13 millaunba Timor-Leste iha Programa Harii Kapasidade iha Finansas no Gestaun Publiku nian, husi consultants sira hetan pagamentus dadaun.

Sr. Daniel dehan katak osan nee laos “grant ba Timor” maibe ba porjetu. “Timor-Leste labele gasta tuir sira nia hakarak deit. Ida nee kesi metin tuir kontrole makas. Osan neebe hau manan nee laos diferente osan neebe assessor seluk neebe servisu iha rain kiak hanesan Timor manan no hau servisu iha rain barak ona.”

Governu Timor-Leste nian dehan katak Sr. Daniel hetan hamoi iha parlamentu nasional husi partidu opozisaun tamba alegasaun nia trata elementus ida iha ministeriu a’at. Alegsaun ida nee sei iha prosesu investigasaun dadaun iha ministeiru nia laran.

“Ida nee persegisaun kontra hau tamba ema bo’ot neebe korruptu,” nia dehan. Nia lakoi fo sai sé mak iha buat nee nia kotuk.

Sidadaun Amerikanu, Francis Ssekandi, assessor senior ida tan iha Ministeriu finansas nian. Nia pakote salariu iha tinan 2008-09, neebe incluidu salariu no custus viagem, haumtuk US$424,427 atu servisu loron 272 deit.

‘Hau mana US$700 fula fulan,” Sra. Pires dehan.
“Hau rasik hanoin katak osan nee (neebe assesores sira manan) bo’ot liu…..Assesores balun uluk servisu iha Afghanistaun no Irak no hau tenke halo mompetisaun atu lori sira mai iha nee. Nee hau labele kontrola; ami liu husi folin merkadu.

“Kontratu ba assesores neebe ami kontrata liu husi prosesu tender ida neebe makas. Prosesu nee tuir Banku Mundial nia guidelines.

“Hodi tempu neebe hau sai ministra (iha 2006), ami hetan (husi FRETILIN nia governu) Ministeriu finansas ida neebe la servisu diak. Tamba ema assesores hirak nee mak ami harii fila fali sistema nee. Ami presiza ema ho skills – no, ami hein katak, ami sei la presiza sira ba kleur.
“Iha rain neebe foin sai husi funu servisu nee complikadu. Timor oan seidauk hetan oportunidade ka edukasaun atu halua servisu ida nee. Ami presiza peritus sira. Hau hatene momos katak assistensia tekniku mai hamutuk ho folin ida neebe a’as.” Bainhira ami husu ba nia sei Timor oan sira simu salaries a’as tebe tebes hanesan nee, Sra. Pires dehan; “hau tenta atu esplika ba sira dadaun. Ida nee mak mundu neebe ami moris dadaun. Ita hotu hakarak halo mudansa iha mundu, maibe hau realistiku.”

Deputadu FRETILIN nian no Vice Presidenti partidu nian Arsenio bano dehan katak Timor oan sira la simu ida nee. “Timor oan baral liu mak nem bele hetan $1 loroloron,” nia temik. “Limanulu cent mos buat bo’ot ona ba sira. Balun labele hetan nem $5 iha fulan ida nia laran.
“Rain nee kiak tebe tebes no sira (consultants) manan osan bo’ot liu. US$200,000 nee bo’ot liu orsamentu investimentu ba luron iha distritu Oecussi ba tinan ida nee. Ida nee bo;ot liu orsamentu ba refeisaun eskolar la labarik nain 4,000 iha distritu Ermera.

“Ida nee halo ita hakofodak. Hau hanoin nee hatudu falta irresponsabilidade. Osan nee mai husi parseiru desenvolvimentu no husi taxa selu nain sira…..Sira lakoi fo assitensia ba ema ida deit atu manan $200,000; sira hakarak fo tulun ba ema millaun ida.”

Nigel Roberts, Banku Mundial nia Director ba Timor-Leste, Nova Guinea no Ilhas Pasifiku nian, dehan katak nia simu katak assuntu nee importante.
“Hau konkorda katak ita hare ba ida nee la dun consistent maibe ita tneke hare katak atu hadiak nesisidades rain nee nian agora dadaun sei presiza tulun husi liur, tamba Timor oan ho esperiensia no kualifikasaun la dun iha barak.”

Nia dehan katak Timor nee rain ida neebe iha naran riku tamba mina rai, maibe iha “desligasaun entre osan neebe nasaun nee simu no slariu ema nian.”

Nia dehan katak maske Timor nian reseitas mina rai sae makas, laos osan hotu mak bele hodi gasta kedas tamba leis neebe obriga governu tau osan barak liu iha fundu mina rai. Dadaun osan la gasta ho lalais neeb presiza no assesores estrangeiru sira servisu dadaun atu desblokea prosesu ida nee.

“Governu harii buat hotu husi rai hodi independensia, no ida nee lori tempu,” Sr. Roberts dehan.
Nia aumenta katak iha tinan kotuk Produsaun Brutu Domestiku sae 12 persent no ida nee hatu’un kiak ona no nia katak ida nee mosu tamba assesores sira nia servisu.

Sr. Roberts dehan katak salariu hanesan nee normal. “Timor-Leste presiza selu osan bo’ot hanesan nee atu hodi lori mai ema ho talent primeira classe nian, neebe tuir hau nia hare sira iha direitu atu liu transisaun ida nee no atu sai husi kiak,” nia dehan.

“Hodi usa peritus neebe baratu liu sei la tulun rain nee atu desenvolve. Iha mundu idealistiku ida, peritus hanesan nee bele hetan voluntariamente, maibe infelsimente merkadu servisu nian iha mundu tomak la lau hanesan nee, no ema la fo diskontu ba sira nia folin bainhira sira servisu iha fatin hanesan Dili ka Moresby ka Honiara.”

Ami la konsegue hetan komentariu husi Presidenti Ramos Horta no Sr. Gusmao horseik maibe iha Marsu liu ba Presidenti halo observasaun katak “hodi independensia besik $3 billiaun gasta ba Timor maibe la gasta iha Timor.”
(Tradusaun husi FRETILIN Media-nao Ofisial)